Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Toimetaja veerg

Toimetaja veerg – Sündmustest lähemal ja eemal ning vanameistri sünnipäev

Eesti kirjanik ja tõlk Ain Kaalep on sündinud 4.juunil 1926.aastal Tartus. Eile oli tal 92.sünnipäev. Vanameistrile palju õnne ja tugevat tervist ka meie väljaande poolt!

Ain Kaalep, soomepoiss, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige ning kahekümnendat aastat Elva aukodanik, asetub kõigepealt ühte ritta kuulsa peeduka August Turpiga, kes õpetas Elva koolis tavatuid õppeaineid. Kaalep tegi sama. Ta on õpetanud Elva koolis stilistikat, kirjandust ning soome ja hispaania keelt. Jaan Kross pani Kaalepile hüüdnimeks Praeceptor Estonia – „Eesti õpetaja“ (Rein Veidemann „101 eesti kirjandusteost“, lk.126).

Ain Kaalepit võib kõrvuti panna ka kaaslinlase Hugo Raudsepaga. Ka Kaalep on saanud oma teoseid – „Minu silmad ja sinu silmad“ (1965) ning „Iidamast ja aadamast“ (1967) – teatrilaval näha. Tema sulest on ilmunud ka kolmas näidend – „Mäe veri“ („Totomauna“) (1970).

Lisaks on ta kirjutanud kuuldemänge ja ooperilibretosid.

Kaalep on tõlkinud välisautorite teoseid saksa, ladina, prantsuse, soome, läti, leedu, ungari, rootsi, itaalia ja hispaania keelest.

 

Ain Kaalep elab Elvas 1956.aastast alates ja siin saigi temast kutseline kirjamees.

Algul oli kirjaniku kodu mäenõlval Tartu mnt.13, siis aga sai ta korteri sama numbriga majas, aga hoopis kaasaegsemas hoones Nooruse tänaval.

Elva-ajal on Kaalepil ilmavalgust näinud kümned luuletused ning raamatud „Samarkandi vihik“, kolm trükist „maastikke“ („Aomaastikud“, „Järvemaastikud“ ja „Klaasmaastikud“), „Paani surm“ ja „Kuldne Afrodite“. Kokku kümme luulekogu.

 

Aastatel 1989-2001 pidas Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja ametit. Ise ta selle väljaande ellu kutsuski.

2001/2002. õppeaastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor.

 

Ain Kaalepit on autasustatud Riigivapi III klassi teenetemärgiga (1996). Tema originaalsemaid autasusid aga on Austria Vabariigi 2002.aasta tõlkepreemia ja Hispaania Kuningriigi Katoliikliku Isabeli Ordu kommendadoori tunnusmedal.

Aastast 2014 on sünnipäevalaps ka Tartu linna aukodanik.

 

Head soovid edasiseks

 

Soovid tulevad muidugi head, aga fakt on nukker – tänase vallavalitsuse alustamisest on möödas vaid viis kuud, ent kommunikatsioonijuht on juba töösuhet lõpetamas.

Eeva Kumberg lahkub poolte kokuleppel. Meie lehel oli temaga väga hea suhe. Teavet tuli nii palju, et kõike ei jõudnud ära avaldadagi.

Suur tänu Eevale meeldiva koostöö eest ja head soovid kaasa uute väljakutsete vastuvõtmisel!

 

Räägiti-räägiti-räägiti…

 

Läinud nädala teises pooles peeti Tartus ja Tallinnas 12.korda Lennart Meri konverentsi. Arutati Põhjamaade ning Euroopa idaosa välispoliitikat ja julgeolekut. Kohal, nagu ikka, olid riigipead, ministrid, parlamentide liikmed ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhid. Tänavuse kokkutuleku logoks oli „Järgmised sada aastat“.

Üritus ei kuulunud odavate kilda, paraku tulemuseks olid vaid kaks põhisedastust – meie idanaaber on agressiivne ning Euroliit peab olema ühtne.

Suhtelise uudisena andis NATO ametnik von Loringhoven teada ka seda, et Venemaa ja Lääne vahel on tegemist hübriidkonfliktiga ning NATO peab moderniseeruma.

Tavainimene sai, niipalju kui telemeedia näitas, kogeda inglise keele hääldamise hiiglasuurt erisust. Ühe meie esindaja eesti aktsendiga ingliskeelsest jutust mina aru ei saanud. Vaid korra elus olen kuulnud midagi taolist. See juhtus, kui olin tööl Eesti tollis ja kontrollisin USA jahti. Laeva perenaine Teksasest rääkis umbes samamoodi. Laeva peremees vabandas, et proual on raske keelepuue.

Minister Jüri Luige inglise keel oli hea ja etteheitele, justnagu Eesti pole pööranud piisavat tähelepanu Lõuna-Euroopale, vastas ta faktiga, et Eesti sõjamehed on vapralt osalenud üheksas sealses riigis kokku kuuel missioonil.

 

Kindlasti on taolistel foorumitel meie riigi mainet tõstev tähendus.

Kalju Hook

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X