Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Kohalik VõimValla uudised

Reportaaž kihutuskoosolekult EKREga

 

On kolmapäev, 30 mai. Kell on saamas 17. Jõuan Sinilinnu parklasse.

Kohe meenub ammu räägitu, et Elvas on koosolekutega nii: kui teema pole eriti huvitav, ilmub kümmekond uudishimulikku, kui on huvitav, tuleb kuni kakskümmend inimest, kui väga huvitav, on kohal üle kolmekümne.

Parklas seisab ligi nelikümmend autot.

 

Siinsamas, Kultuurikeskuse saalipõranda tasandil on improviseeritud presiidium. Laua taga istuvad EKRE piirkonnafunktsionärid Riigikogu liige Raivo Põldaru ja Kristjan Kirsimäe, nende kõrval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

EKRE kihutuskoosoleku meie vallakeskuses avab Aivar Õun.

Aivar Õun räägib avakõnes kohe ka kohalikest muredest. Et ühinemislepinguga fikseeritud konkreetsete objektide rajamise suhtes kipuvad uue valla juhid pidurit tõmbama. Jutt on objektidest Puhjas ja Rõngus ning Kensi järve korrastamisest.

Kristjan Kirsimäe, kes tutvustab end EKRE Nõo piirkonna esindajana, avaldab lootust, et õnneks läheb poliitilise silla loomine Nõo ja Elva vahel. Ta tunnistab ausalt, et poliitilise tegevuse kogemusi on tal esialgu vähe.

 

Sõna saab EKRE esimees ja Riigikogu liige Mart Helme, kes annab ülevaate Eesti riigi poliitilisest kliimast.

Kõigepealt tänab ka saali tulnud naisi ja rõhutab, et erakonna naistevastasus ei ole tõene. Poliitvastased kleepisid EKREle selle sildi külge, kuna see ei toeta Istambuli konventsiooni. Helme seletab, et neile ei sobi konventsiooni säte, mille kohaselt on naistel koos oma lastega õigus ilmuda võõrriiki ja saada suusõnalise avalduse alusel assüüli. Immigratsiooni puhul idamaadest tähendab see iga naise osas kuni kümnekonna immigrandi eelisseisundit.

 

Kõneldes hiljutistest poliitilistest avaldustest, eeskätt 28 ärimehe apellist, märgib Helme, et suur osa mõtteid ja ideid on EKRE programmis juba kaua aega olemas. Samas on selge, et tahetakse ligi pääseda riigi rahakotile.

Täiesti väär on Helme arvates hädakisa, et Eestis ei jätku töökäsi. Hea kvaliteediga töökäed lastakse lahkuda välismaale, siia aga tahetakse haleda palga peale sisse vedada tööorje slaaviriikidest. Samas innustavad refid Venemaa sõimamist ja suhete teravdamist.

 

Kriitikat jätkub külalisel ka riigi immigratsiooni- ja keelepoliitika ning riigi presidendi hoiakute suhtes sel teemal. Tartu Lõunakeskuse kohal ilutseb loosung «Добро пожаловать!», mis eeldaks, et ka näiteks Pihkva kaubamaja kohal oleks sama loosung eesti keeles. Eesti president on propageerimas mitmekeelsust koguni eesti koolides.

Mullu immigreerus Eestisse legaalselt üle 7000 isiku ja illegaalselt vähemalt sama palju. Seda on rohkem, kui nõuka-ajal, kui elanikkonna venestamine oli NLKP põhieesmärgiks. Tallinna tänavatel on vene keelt iga päevaga rohkem kuulda.

Siinkohal tahtnuks nende ridade autor ajaloolasena lohutada teist ajaloolast, Mart Helmet, et tsaariajal oli Tallinn samuti venelasi täis. Eestlaste pealinn aga oli Peterburg, kus meid elas kuni 50 000, ja asjad aeti ära. Tuleb vist hakata taas Peterburgi asustama…

 

Majandusest rääkides peatub Helme fenomenil, mida nimetab reegliks „suured kalad söövad väikesed kalad ära“. Ta toob näiteks Eesti pankade (neid oli tippajal üle 40) allaneelamist välispankade poolt. Hansapank äriti maha 1,7 miljardi euro eest, mis Euroopa tasemel on peenraha.

Kõneleja hoiatab, et suured võõrkalad võivad peagi ajada suud lahti ka meie maaettevõtete allaneelamiseks. Kui juhtub näiteks põud, on Eesti talud nõrkade kapitalivarude tõttu kohe minemas Skandinaavia ärimeeste kätte.

Helme mainib, et meie riiki ohustavaid majandusaktsioone on korda saadetud juba vähemalt paarkümmend aastat. Sellega on jõuliselt tegelenud omaaegsed peaminister Mart Laar ja reformiminister Lia Hänni. Juba aastakümneid tagasi parseldati maha Eesti kala- ja kaubalaevastik.

Kõneleja meenutab ka Siim Kallast, kelle hinge peal on Eesti kulla vahetamine paberraha (valuuta) vastu, mis praegu kõlbab vaid makulatuuriks. Välismaalt Eestile tagasi saadetud väärismetall maksaks täna 360 miljonit USA dollarit.

Reformarid arendavad kriitikat riigilaenu võtmise vastu, samas Saksamaa, kus on rahavarude suur ülejääk, võtab üsna ohtralt laenu. Sest praegu, valuutade odavnemise ja intresside alanemise tingimustes, on seda teha väga mõistlik.

Majandusteemat kokku võttes nimetab Helme meie majanduse seisu halvaks ja nendib, et riigijuhtidel ei näigi olevat tahet midagi muuta. Ja oskust selleks ei ole kah.

 

EKRE hoiakutest poliitilise koostöö valdkonnas kõneleb Helme, et erakond ei kavatse liituda ei IRLi ega Vabaerakonnaga. Hoopis nende erakondade ridadest kiputakse EKREsse. Ta kritiseerib Reformierakonda kui seltskonda, kes tahab ainult võimu ja nende praegune juht ei pruugi temale liidrina pandud lootusi täita. Erakonna sees jagunetakse vastanduvateks leerideks. Peaminister Jüri Ratas on tublit tööd teinud, et oma erakonda koos hoida.

 

Eelolevatest Riigikogu valimistest rääkides teatab Helme, et seatakse eesmärgiks saada parlamendis 21 koht.

Valimisplatvormiks võetakse kolm programmi:

  • teha põhjalik maksureform. Seejuures vabastada üldse maksudest heategevusasutused ja pensionärid. Võtta sihiks tõsta pensione 4 aasta jooksul 1000 euroni;
  • läbi viia tervishoiureform, sest kättesaadavad, võrdsed ja kvaliteetsed ravivõimalused tuleb tagada üle kogu Eesti;
  • käivitada kohtureform, kuna kohtud on muutunud omaette äriks, mitte õigust ja õiglust mõistvateks asutusteks.

 

Küsimuste voorus teatab Mart Helme, et EKRE jääb immigratsiooni puhul kindlaks loosungile „Meie kvoot on null!“, võtab eelolevatel Riigikogu valimistel kontrolli alla e-hääletuse ja on otsustavalt Emajõe äärde tselluloositehase rajamise vastu.

Ta räägib muljetest Soome visiidilt. Lappenrantas tegutseb samalaadne tehas, mis ammutab vett Saimaa järvest. Hõimuvelled võrdlesid sealseid veevarusid Emajõe omadega ja olid kindlad, et esimese tõsise rikke tõttu on meil siin kogu jõgi mürgitatud. Ei varjatud ka seda, et iga kuu elatakse kinniste akendega üle haisupäevi. Neil on tuhatkond elanikku, meil peavad aknad kinni lööma 100 000 asukat ehk kogu Tartu linn. Kaasa arvatud maailmakuulus ülikool.

Poliitik prognoosib, et enne Riigikogu valimisi tehase asja edasi ajada ei juleta.

 

Koosolekul käis Kalju Hook

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X