Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
ArvamusHaridusKohalik VõimLapsed

Mittenumbriline hindamine – kirgi tekitav teema Elva Gümnaasiumi I kooliastmes

Sõna haridus kannab kaasajal oluliselt laiemat tähendust, kui ainult raamatutarkuse pähe õppimine ja hinnete panemine. Muutused on seotud ühiskonna, töömaailma ootuste ja  tehnoloogia arenguga ehk keskkonnaga, kus elavad meie lapsed praegu ja tulevikus. Üks muutustest, mida oleme rakendanud Elva Gümnaasiumi I kooliastmes kõige muu kõrval, on mittenumbriline hindamine ehk põhikooli- ja gümnaasiumseadusele toetudes kujundav hindamine. See tähendab, et õppimise tulemusi väljendatakse valdavalt sõnaliselt, mitte numbriliselt.

Kooli on alati seostatud hinnete panemisega. Seetõttu on muutused numbriliselt sõnalisele hindamisele üleminekul rasked eelkõige kahele osapoolele – lapsevanemad ja  õpetajad. Lihtsam on üleminek aga kooliteed alustavatele 1. klassi lastele, sest nendel eelnev isiklik praktiline kogemus numbrilise hindamisega puudub. Küll aga lasub lastel surve ja hirm vanemate poolt, kes on harjunud numbrilise hindamisega. Vanemate kartus laste õppimise ja õpetamise kvaliteedi languses on sage eksiarvamus, mida tihti välja tuuakse. Hirm on asjatu, sest õpetaja töö on laste juhendamine ja õpetamine ning seda kõike kehtiva riikliku õppekava järgi.

Kui võrrelda kahte hindamissüsteemi omavahel, siis numbrilisel hindamisel on õpetaja roll õpilaste teadmiste kontrollimine ja hinnete panemine. See soosib aga laste pingeritta seadmist ja sildistamist. Lapsed õpivad siis hinde, mitte teadmise või oskuse pärast. Sõnalisel hindamisel on aga õpetaja roll suunata last iseennast hindama ja anda tagasisidet edasise õppimistegevuse parandamiseks. Hinde puhul jääb tagasiside õpitulemuste osas pinnapealseks nii õppijale kui ka lapsevanemale ja seda kasutatakse sageli ära kui materiaalse tasu motivaatorit. Ehk “Kui sa saada kahe, siis sa ei saa …” või “Kui ma saan viie, siis saan …”. Olles ise lapsevanem, olen tihti kimbatuses ainult numbri pärast, mis ei anna mulle selgust, milles laps väga hästi hakkama saab või milles vajaks abistamist. Ebaõnnestumised  võivad aga olla tingitud ainult üksikutest lünkadest oskustes või teadmistes, mis on hinde puhul koondatud üheks keskmiseks. Seetõttu toetab sõnaline hindamine õpilast enam ja võimaldab veel midagi muuta – paremini või teistmoodi õppida ning õpetada.

Muutused hindamises ei tähenda, et kõigest vanast tuleb lahti öelda. Ka numbriline hindamine (kui hindeskaala on suurem kui 5) saab olla kujundav ja vajalik näiteks mingi teema lõpus soovitud taseme kindlaks määramisel. Sellisel juhul ei ole rõhk mitte laste omavahelisel vaid omandatud ja riiklike õpitulemuste võrdlemisel. Seega saavad nii numbriline kui ka sõnaline hindamine käia edukalt ka käsikäes ja teineteist täiendada.

Elva Gümnaasiumi esimese kooliastme õpetajad on muutuse teel ja alles õpivad uut hindamissüsteemi efektiivselt rakendama. Kõige suurem piirang kiireteks muutusteks on aeg, sest klassid on üldjuhul suured. Seetõttu on muutuse mõju hindamiseks aeg olnud väga lühike vaatamata asjaolule, et käesoleval õppeaastal möödumas mittenumbrilise hindamise rakendamisest kaks aastat. Samas on õpetajad täheldanud selle lühikese aja jooksul juba laste väiksemat koolistressi ja oskust iseennast hinnata.

Kuigi Elva Gümnaasium on hindamissüsteemi üleminekul veel “lapsekingades”, on meie eesmärk anda lastele head haridust ja arvestada iga õppijaga. Lisaks püüame üha enam kaasata hindamissüsteemi muutuse protsessi ka vanemaid koosolekute (nii üld kui ka klassi), mõttetalgute jne kaudu.  Uuel õppeaastal (2018/19) on mittenumbrilisele hindamisele üle minemas ka 3. klass, kes lõpetab I kooliastme mittenumbrilise hindamisega esimese lennuna.

Autor: 1.-6. klasside õppejuht Ele Vool

 

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X