Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Elva linnToimetaja veergValla uudised

Palju õnne 80.juubeli puhul, armas kodulinn!

Kui valitsuskuller Elva alevimajja jõudis, olid ettevalmistused suureks peoks juba alanud! Nii võib julgesti alustada 80 aasta taguste sündmuste kirjeldust ikka ja jälle meie kirjandusklassiku kuulsa lause meenutamisega. Aga nii see oli. Kõnetraat tõi Elva linnaks saamise uudise kohale juba 24.aprillil.

Kohe pärast seda hakkas riigikantselei äkki igasuguseid andmeid nõudma, nagu ikka tähtsate dokumentide ettevalmistamise puhul. Pealinnale tuli teatada, et Elva alevis on 2084 püsielanikku, 37 tänavat, ligi 500 maja, 30 tööstusettevõtet, sealhulgas raadio- ja grammofonitehased ning suusatööstus, 69 kaubandusasutust, kolm äriühistut, 6 sõidu- ja 4 veoautot ning raudteejaamas seisab 14 taksot.

 

1.mai 1938.

On ilus ilm.

Kuigi turg ja ärid veel töötavad (poesellid teevad joostes viimaseid trette õllelattu), on linnapilt ikkagi teistsugune.

Majaomanikud on heisanud riigilipud. Tänavad on alevivõimude sundmääruse kohaselt puhtaks rehitsetud-luuatatud juba kell 7 hommikul. Õhus ei hõlju enam tolmukübetki.

 

Elva, uhke oma tuntuse poolest suvituslinnana üle kogu ilma, ei saa leppida mingi ühe pidustuskohaga.

 

Tuletõrjemaja ees harjutavad pritsumehed rivi ja teeb erinevaid hääli nende puhkpilliorkester.

Samasse, lageda platsi peale, kus tosin aastat tagasi oli veel turg, on ratsarügemendi hobuste tarvis üheks päevaks taas üles pandud lasipuud. Tartust, Puiestee tänava linnakust on ratsameeste pooleskadron kolonelleitnant Jaan Kurvitsa käsul lahkunud Elva suunal juba varavalges. Lipukestega piigid kõrvale pandud, oodatakse paraadi, kohendatakse valgete kaunistustega rohe-punaseid mundreid, vesteldakse Elva noorikutega.

 

Jumalateenistust valmistub pidama Pargi tänava kirik. Õpetaja Bender, muidu tuntud kuldsuu, viskab aeg ajalt pilgu kõnespikrisse. Kui mees oleks telepaat, näeks ta, et täpselt sama teeb ka alevivanem, nüüd juba hommikust saadik linnapea Vilhelm-Heinrich Telling raekoja koosolekusaalis. Siin on volikogu, nüüd juba linnavolikogu liikmetele juba põgusalt ka pidulaud kaetud.

 

Verevi kauni rannahoone juures liigub kärudega kaubatoojaid. Õhtuks on väga palju pidutsejaid just siia, järveranda oodata. Pirotehnikapoest „Lõhkevõime“ on juba kohale toodud ka ilutulestiku kraam, mis õhtul on tellitud taeva alla lennutada.

Rannahoones korjab viiuldaja Amber vinüülplaate kokku ja sätib kappidesse, mis kohe lukku lähevad. Mine tea, rahvast tuleb palju, ehk keegi ilmub ka pahade mõtetega. Rannamuusika raadio täna häält ei tee, sest pasunakoor on lubanud õhtumuusika ja tantsud kohvikupõrandal enda peale võtta.

Rannas seisavad kenas rivis aerupaadid, mis Elvas on natuke teistsugused, kui teistes kuurordites. Need meenutavad rohkem süstasid, kuid tasakaalu hoiavad hästi. Õhtul minnakse nendega järvele ja kanalitesse musutama.

 

Kõige rohkem on rahvast raudteejaamas. Raudteepolitsei esindajad seisavad sirgelt kumbki kummaski perrooni otsas. Juba on tulnud ja läinud kaks Tartu rongi, parajasti peatub mootorvagun. Sellest pudeneb välja uus seltskond heledates riietes kauaaegseid suvitajaid, lehemehi ja muud rahvast. Naised puha poisipeadega ja inglise kübarates. Suuremal osal nagu kiivrid tihkelt vastu kukalt ja otsaesist, mõnel mingi nipiga peaaegu olematu asjandus lainelise soengu külge kinnitatud. Härrastel muidugi kõvakraed ja heledad kaabud.

Nelja käru pealt müüakse jäätist. Lapsed tahavad, aga ei lubata – äkki määrivad enneaegu riided ära.

Parteitegelasi on saabunud ka. Erakonnad, peale Isamaaliidu, on riigipea küll laiali ajanud, vapsid türmi või Kihnu saarele pagendusse saatnud, kuid omaaegsed Kruused, Ernitsad ja Paurid liiguvad ikka ringi. Valimisi pole keegi ära muutnud, alles veebruaris need Riigikokku olidki.

Poliitikud lähevad kohe jaamapuhvetisse, kus mehi rohkem.

Seal keegi teatab, et ka president ise võib kohale tulla. Teine, va skeptik, vaidleb vastu. Uusi linnu on 28, ei ta korraga igale poole jõua. Skeptikul on õigus, Päts jõuab koos Laidoneriga Elvasse paar kuud hiljem. Et imetleda modernset meiereid, kust ilusates puukastikestes võid juba ammu isegi Leningradi ja suure lombi taha saadetakse.

 

Ning muidugi on kõige pidulikum alevivalitsuse maakivist hoone – riigilipud, vanikud. Siia tullakse paraadiga Tuletõrjemaja juurest – pritsu- ja ratsamehed, linna noored ning oma lippude all ka seltside ja ühistute esindused. Alevimaja tänavapoolsel küljel on mälestuseks kunagisest kõrtsist kõrgendik, kuhu tõllaga otse ukse ette sõideti. Nüüd on see ootamas kõnepidajat ja volikogu liikmeid. Neile on sõna saadetud, et olgu frakid seljas ja silindrid peas.

 

Täpselt kell 11 kastab paakauto Kesk tänaval ja jaama ees tolmu maha. Raatuse ette ta ei tule, siin on maa-ala õliga tolmukindlaks tehtud. 70 meetri ulatuses.

 

Keskpäeva saabudes koguneb rahvas Pargi tänavale kiriku juurde. Kell

12 algab tänujumalateenistus. Ei tea kustkohast, aga üle nüüd juba linna kostub ka kellahelinat.

 

Tund hiljem on kirikulised raatuse ees. Algab paraad.

Rahvariides noorikud lillevanikutega, puhkpilliorkester, uhked ratsamehed piigid käes, Kaitseliidu Elva kompanii ja selle ratsakomando ning suusk-ratturtrio, Elva kodutütred, noorkotkad. Lastemeri. Lipukesi pole veel kusagilt võtta. Metsa alt ja linna veerelt on ilusad aasalillede kimbukesed lehvitada nopitud.

Ja kõigi nende järel rahvas ise. Poleks arvanudki, et väikelinnas nii palju marssida soovijaid on!

Vaatajaid jätkub muidugi ka. Eriti nende näol, kes ei malda joogiletist kaugemale kui uksele tulla.

 

Ongi aeg verivärskel linnapeal tervituskõne pidada. Ei ta pikalt räägi – kärama harjunud volikogu liikmed hakkavad pärast hurjutama. Aga mainib, et linnadel on ka vapid ja Elvale on nüüd samuti vappi vaja. Kunstnik Viktor Aleksejev juhtub seda kuulma ja paneb kõrva taha…

 

Tasapisi minnakse laiali.

Mundrimehed ratsutavad suure järve juurde, et Kulbilohu kaudu Tartusse tagasi sõita. Väike rühm ratsanikke koos kõigi oma odadega pöörab Käo teele, et selle lõpus Concordia pansioni Elsust perenaisele külla minna.

Elwa restorani Talurahvasaal, jaamapuhvet ja kõik kolm kõrtsi töötavad pingsal pühaderežiimil.

Ka suvekasiino ees (järve kaldal tänase LendTeatri vastas) ootab peremehi mitu uhket Ameerika autot.

Politseimaja kartser teiselpool raudteed jääb sel öösel tühjaks.

 

Kalju Hook

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

X