Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Arvamus

Vahur Jaakma: ELVA SPORDIHOONE JA UJULA – KAS JA KUIDAS?

Elvasse planeeritava spordihoone-ujula ehitamise ootus on viimastel kuudel palju kirgi üles kütnud. Teema oli ja on arutusel volikogu komisjonides, vallamajas, ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja loomulikult ka volikogu märtsikuu istungil. Koalitsioonipoliitikud olid sunnitud võtma isegi vaheaja, et kinnise ukse taga omavahel selgeks vaielda spordihoone reaalse ehitamise algusaeg – kas selle aasta lõpus lüüakse kopp maasse või mitte. Kaalul oli Elva valla 2018. aasta eelarve vastuvõtmine viimasel minutil või mitte.

Valla 2018. a. eelarve seletuskirjas on rida Spordihoone ja ujula projekteerimine ja ehitus summas 348 194 eurot. Selge on, et selle raha eest saabki ainult „kopa maasse lüüa“ ja mitte enamat. Praegune objekti ehitushinna kalkulatsioon annab ehituse lõplikuks maksumuseks 11,9 miljonit eurot. Lisanduvad kompleksi sisustamise kulud. Aktiivsed volinikud on teinud arvutusi ehitushinnast võimaliku „õhu“ väljalaskmiseks ja isegi siis, kui me vähendame hinda näiteks 30%, jääb järele 8,33 miljonit eurot. Kasutades vallavanem Toomas Järveoja sõnu – ka see summa „pole vallale jõukohane“. Võrdluseks olgu öeldud, et Tallinna linna poolt eelmise aasta lõpus valminud Sõle tänava spordihoone-ujula (kokku 8000 m2) ehituse maksumuseks kujunes 6,8 miljonit eurot, koos sisustusega 8,5 miljonit. Meie spordirajatise netopind on seejuures 1000 m2 väiksem. Nokk kinni, saba kinni!

Elva valla elanikud väärivad parimat

Volikogu ettevõtlus- ja turismikomisjoni 22. märtsi koosolekul, kus oli päevakorras ka ujula-spordihoone finantseerimise küsimus, tegime ettepaneku lahendada probleem kahes osas – ehitame Elvasse spordihoone ja veekeskuse koos ujulaga, aga eraldi. Spordihoone rajamist finantseerib vallavalitsus ja kaasaegse veekeskuse koos avalikus kasutuses oleva basseiniga ehitaks erainvestor. Kasutaksime analoogset finantseerimise mudelit nagu Rakvere linn kümme aastat tagasi tegi. Linn ostab igal aastal veekeskuselt nn ujumisteenust. Rakvere AQVA spaa on tuntud ka paljudele Lõuna-Eesti inimestele just oma peresõbralikkuse ja kõrgetasemelise teeninduse poolest. Rakvere saavutas kaks võitu ühekorraga – lahendas oma laste ja täiskasvanute ujumisvõimaluse loomise ning linn sai atraktiivse turismimagneti ja täiendava rahavoo ettevõtlusele.

Elva linna kui maalilise ja puhta õhuga suvituslinna maine ei ole veel päris kustunud ei teisel pool idapiiri ega kodumaal. Viimane aeg on astuda reaalseid samme puhke- ja rekreatsioonipiirkonna maine taasloomiseks läbi uute ja innovaatiliste investeeringute toomise. Ja seda tervikuna kogu valla mastaabis. Üks esimesi samme võikski olla Elvasse spaahotelli rajamine koostöös erainvestoritega. Investor toob raha, meie toetame teenuse pikaajalise ostmiskohustusega ning targa kohaturunduse ja mainekujundusega.

Oma silm on kuningas

Kolm vallavolinikku – Rein Abel, Mati Miil ja allakirjutanu – võtsime ette ja seadsime 10. aprillil sõidusuuna Rakvere peale. Eelnev kokkulepe kohtumiseks oli tehtud Rakvere Linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkamiga, kes pikaajalise linnajuhina on pidanud nii abilinnapea, linnapea ja nüüd volikogu esimehe ametit. Meie peamine eesmärk oli teada saada, kuidas on Rakvere linn lahendanud eelkõige oma spordirajatiste ehitamise, finantseerimise ja igapäevase majandamise. Kas ja kuidas linn pakub oma elanikele teenuseid, mille järele on suur huvi ja vajadus? Meie viietunnine vestlus ja ringsõit linna spordiobjektidele koos Rakvere Linnavolikogu esimehega pakkus rohkem kui me oodata lootsime. Eelpoolnimetatud AQVA spaalt ostab linn igal aastal ca 200 tuhande euro eest ujumisteenust ehk basseini neli rada kuuest on linna „omad“. Leping sõlmiti aastal 2007 ja kestab kuni 2023. aastani. 2007. aastal oli linnal valida, kas ehitada ujumisvõimalus ise ja seejärel ka ujulat majandada või osta ujumisteenus ettevõtjalt sisse. Täna on linnas olemas nii avalik ujula kui ka nimekas turismiobjekt. Rahul on elanikud, ettevõtja ja omavalitsus. Paar aastat enne veekeskuse avamist ehitas linn oma rahadega Rakvere spordikeskuse, mida ka ise majandab. Linn kannab nii ehituse pangalaenu kui ka igapäevased majandamiskulud. See on tavapärane omavalitsuste investeeringute rahastamismudel.

AQVA veekeskuse välisvaade Foto Rein Abel

2016. aastal valmis Rakveres AQVA Spordikeskus, kust linn ostab ettevõtjalt kümneaastase lepingu alusel tenniseteenust, see on nelja tenniseväljakut kella 13 kuni 18-ni hinnaga 20 eurot/tund. Keskuse veebilehelt on lugeda: Ainulaadses ja uudses hallis on tennise-, squashi-, sulgpalliplatsid. Rühmatreeninguteks on loodud eriti avar ja valgusküllane pea 400 ruutmeetri suurune jõusaal ning kaks avarat rühmatreeningute ruumi. 200 ruutmeetrine Sportlandi saal võtab vastu kuni 45 spordisõpra. 125 ruutmeetrine Nike saal võõrustab mõnusaid jooga- ja teisi treeninguid kuni 25 treenija rõõmuks.

Reketialade ja rühmatreeningute keskus jättis väga meeldiva mulje nii ehituse kvaliteedi, asjaliku ruumiprogrammi kui ka parimal moel komplekteeritud sisustuse osas. Hoones on üle 5000 m2 kasulikku pinda ja ettevõtjale läks see maksma üle 3 miljoni euro. Mihkel Juhkami nimetas ära, et omavalitsusele vajalikke objekte saab rajada ka liisinguga, sarnaselt meile kõigile tuntud autoliisingu põhimõttel. Seda võimalust on Rakvere linn kasutanud.

Kuidas liigume edasi?

Märtsikuus külastatud Tallinna Sõle spordikeskuse külalislahked eestvedajad ja majandajad andsid meile kaasa kuhjaga õpetussõnu, kuidas ehituse lõppjärgus vältida möödapanekuid ja pisivigu ning märkimisväärselt vähendada püsikulusid energiamahuka ujula majandamisel. Kui aeg on niikaugel, et ka Elvas võiks neid teadmisi rakendada, oleme valmis neid jagama.

Kolmeks harjutusväljakuks jagatud saal Sõle Spordikeskuses Foto Rein Abel

Täna on Elva spordihoone ja ujula ehitamine valla tegevjuhtide võimuses. Täpsemalt, spordirajatise ehitamise väljakutse on haldusvõimekuse, koostööoskuste ja julge mõtlemise proovikivi. Vahetult ühinemisjärgsel perioodil on see tavapärasest keerulisemgi, aga vabandusi pole. Uudsete ja nutikate lahenduste otsimise eest pole pääsu.

Ülevaate tegi Vahur Jaakma, volikogu liige

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Vaata veel lisaks

Close
X