Waksal Ekspress - Elva Tänavagurmee
Toimetaja veergValla uudised

Toimetaja veerg

Rahaasjust riigis ja vallas.

Lõppenud nädala tõsisem uudis oli kindlasti meie õiguskantsleri Ülle Madise eriarvamus, et Valitsuse otsus kirikuid rahastada ei ole õiguspärane. Kõrge riigiametnik nimetas sündmust poliitiliseks nihilismiks.

Tahtmatult sättuvad ritta mõned sündmused lähiminevikust. Nimelt jättis meie praegune riigipea oma karjääri algul kirikusse minemata. See tekitas avalikkuses kahinaid, kirikutegelaste hulgas aga suurt ärevust. Riigipea selgitas mõistlikult, et ta ei ole usklik. Seletus mõjus väga positiivselt selle kõrval, et veerandsaja aasta tagused tulihingelised ateistid nühivad meil juba aastaid telekaamerate ees kirikupinki. Siililegi selge, et usklikeks nad ei ole saanud.

Kohe algasid kirikumeeste visiidid Kadriorgu. Nüüd käib riigipea tähtsate sündmuste puhul alati kirikus.

Uusimaks tähiseks riigivõimu suhetes kirikuga ongi eelmisel nädalal avalikustatud kavatsus (telemeediast jäi kõrva, et otsus ongi tehtud) eraldada o m a n d i r e f o r m i reservist luteriusu kirikule 6,7 miljonit eurot ja veneusu kirikule 1,5 miljonit eurot.

Loogiliselt võttes kuulutatakse sellega de-facto vaimuliku ja ilmaliku võimu ühtsust ehk kiriku peaaegu et riiklikku ülalpidamist Eestis. Nagu see oli Tsaari-Venemaal. Õigluse mõttes on fakti valus tõdeda, kuna eraldisi põhjendatakse vajadusega korvata   o k u p a t s i o o n i v õ i m u  tekitatud ülekohut. Järelikult meie kui maksumaksjad tasume okupantide võlad. Eriti masendav on seda teada isikutel, keda sundüürnikeks kutsuti ja kinnisvara lauserastamisel oma elukohtadest ilma igasuguse kompensatsioonita tänavale visati. Selliseid isikuid oli Eestis tuhandeid. Kõneldes telesaates meie elanikkonna vaesumisest, tituleeris ühiskonnateadlane, TÜ emeriitprofessor Ülo Vooglaid ka seda eraldist sotsiokultuurilise ja kõlbelise kriisi ilminguks.

Reedel, 9.märtsil, tuli ametlik teade, et 25.septembril külastab Eestit paavst Franciscus. Selle sündmuse ajel tehakse küllap riiklikke eraldisi ka Peeter-Pauli katedraalile Tallinnas, mis on meie ainus katoliiklik kirik ja kuhu paavst kindlasti sisse astub.

Ülle Madise on lubanud pöörduda kohtu poole, sest väidab, et nii suurte summade puhul peaks otsuse tegema Riigikogu.

On igaühe eraasi, kuidas hinnata meie usuisade aina arenevat äritegevust. Juba üle tosina aasta tagasi tekitati asutus nimega Kiriku Varahaldus. Asuti äritsema kiriku varadega. Näiteks 2014.aasta andmetel olid müügis neli kinnistut siinsamas Nõolgi. Praegu ehitatakse Merco vahendusel maju korterite ja äripindade väljarentimiseks. Ilmselt läheb vägagi asja ette ka lubatud rahaline toetus Eesti riigilt.

Tahaks väga loota, et seda kasutatakse usutemplite korrashoiuks. Pole sugugi kena, kui pühakojad meie silmade ees varemeteks muutuvad. Kohe meenub nõuka-aeg, mil kirikuhoonetest said laoruumid või teisejärgulised ametikontorid ning hooneid endid osaliselt lammutati või lasti niisama laguneda. Keegi meie kandi nõuka-aegne külanõukogu tegelane lasi täiesti omavoliliselt ühe kiriku lausa õhku. Jutt on Tilga kirikust Kirepis. Selle varad aga määndati ära Uderna kooli kuuris ja kartulikeldris.

Meie rahva hävitamine-anastamine ristiusku pööramise sildi all on nii kaugesse minevikku jäänud, et sakraalehitised on aina rohkem mõistetavad kui kultuuriobjektid.

Olnu lainele on põhjust jääda mõne reaga veel.

Nädalavahetusel möödus 74 aastat Nõukogude Liidu lennuväe terroristlikust rünnakust Tallinna elanike vastu. Väikeriigi pealinnale suunati kahes laines 300 lennukit ja need heitsid mere poolt hiilides Tallinnale 3000 süütepommi. Mõrvati 800 tsiviielanikku ja hävitati pooled linna elamud. Õnneks jäi halva ilma tõttu kolmas laine ära. Ja lähirahvaste suureks õnneks ei rünnatud sama brutaalselt Riiat, Vilniust ega Minskit.

Täna 84 aastat tagasi sooritas Konstantin Päts oma kurikuulsa riigipöörde ja nimetas eesti rahvast rumalaks.

Tuleme nüüd tänapäeva ja meie maile tagasi. Reedel saime vallamajast uudise, et Elva ujula-spordihoone ehitus kipub minema 4 korda kallimaks.

See objektide rajamise kallimaks kuulutamine – aga esmane hind pidi ju olema   p r o f e s s i o n a a l s e l t   prognoositud – on muutunud meie riigis lausa reegliks. Järelikult tasub uurida, miks niiviisi juhtub ehk milles on põhjuslik-järelduslik seos.

Näib, et tegu on lausa mingi arenguprotsessiga. Oli näiteks etapp, mil konkursivõitjad (võidu ja lepingu oli ikka toonud pakkumise odavus, nagu praegugi) jäid lepingulise hinna juurde, kuid tegid puuduliku töö. Meenub ühes teises, Elvast suuremas linnas juhtunu, kus haljasalade hooldaja jättis sügisel lehed koristamata. Ta väitis, et pakutud raha eest kogu tööd ei olegi võimalik ära teha. Nüüd ollakse ilmselt uuel etapil, kus lihtsalt teatatakse, et töö läheb kallimaks.

Meie objekti puhul ei ole veel juttu ehituslepingu täitmisest. Tegemist on ehitusprojekti alusel koostatud ehitushinna kalkulatsiooniga. Keegi pani valdade ühinemislepingu lisa nr 3 koostamise aegu kõvasti puusse, nimetades uue spordikompleksi maksumuseks 3,2 miljonit eurot. Nüüd tuleb see number parandada – 11,8 miljoni suuruseks.

Homme tuleb kokku vallavolikogu spordikomisjon, kelle teha on ettepanekud, mis siis vallakeskuse ujula ja spordihoone rajamisest ikkagi saab.

Kalju Hook

Näita rohkem
PUHAS PESU, PUHAS RÕÕM!

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Vaata veel lisaks

Close
X