AjaluguHaridusKultuur

Mõrvarid Elva mail ja nende austamine Venes

22.jaanuaril 1558 ületasid Vene väed, täpsemini Ivan IV liitlase, Kaasani
khaani mõrvasalgad Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonna piiri. Siinkandis
algas Liivi sõda.

Kaasani khaan Šigalei, teiste allikate järgi Šahh Ali, tõi Liivimaale 40 000
sõdalast. Tapjate laviin paiskus läbi tänase Elva valla otse Tartu peale.
Endel Jaanus (Elva ajaratas II) avab huvilisele moskoviitide tolle aja
sõjapidamise strateegia: „Sõdades toimis Ivan IV mongolitelt ja tatarlastelt laenatud meetodi kohaselt.
Esialgu rööviti, tapeti ja põletati külad, seejärel vallutati (või rünnati)
kindlustatud kohti ning lõpuks küüditati põlisasukad mujale“.
Hugo Rebane teadis kirjutada 1930.aastatel oma raamatus „Lühike ülevaade
Rõngu kihelkonna minevikust“, et: „..juba esimene löök, mida Moskva tsaar üritas Vana-Liivimaa vastu, tabas ka
Rõngut. 1558.a. jaanuari lõpul oli tatari khaani Sig-Alei juhtimisel sisse
tunginud suur Vene sõjavägi otsaga Rõngus. Nimelt rüüstati ja põletati
31.jaanuaril Rõngu, Rannu ja Konguta ümbrus“.

Ajaloolane Sulev Vahtre teeb vanahärra teadetes korrektuure ja väidab, et
Rõngu, Kavilda, Konguta, Rannu ja mõned teised väiksemad linnused
langesid küll kergelt venelaste kätte, kuid see juhtus alles 1558.aasta suvel
(Eesti ajalugu: kronoloogia).

Siin on vist koht ja aeg, kus peame ära õiendama ühe vana vea, mis seotud
tõlkega vene keelest. Suurvürst Ivanit võib ju kutsuda tsaariks. Tema ees
hakatigi kõigepealt pugema, tituleerides võimurit Caesariks ehk moonutatult
tsaariks. Aga lisanime pidanuks küll ammuilma õigesti ümber panema.
„Groznõi“ tähendab vene keeles „karm“ või hädapärast „kurjakuulutav“, mitte
„julm“. „Julm“ on „žestokij“.

Sellel on suur tähendus, kuna Karmi-tiitel slaavlasele sobis ja sobib tänagi. Ju
on uhke tunne, kui su pealikut Karmiks kutsutakse, sest vaenlasele peab see
hirmutav olema. Kui keegi Ivan IV alamatest oleks julgenud teda n.-ö
sisemaal Julmaks kutsuda, oleks lausuja otsekohe opritšnikute ehk tsaari
terroristliku ihukaitseüksuse poolt teise ilma saadetud. Isake-tsaar ei saa ju
julm olla! Oktoobris 460 aastat tagasi vallutas Liivi ordumeister Keppler oma meestega
Konguta linnuse venelastelt tagasi, kuid lasi selle kohe maha lõhkuda.
Põhjuseks toodi, et ordumeistril polnud nii palju mehi, et väikeseid kindluseid
mehitada (Endel Jaanus.Elva ajaratas II).

Oktoobri algul said venelased lüüa ka Tõravere lahingus. Kuu aega hiljem tuli
praktiliselt samas piirkonnas, seekord Vapramäe jalamil, taas rünnakule minna
ja vene väge minema kihutada. Kalender näitas 8.novembrit 1558. Kanonaadi
oli kuulda üle kogu tulevase Elva, sest tuletorusid olid streletsid siia kuude
viisi kokku tassinud hulgaliselt. Vene tsaar lubas oma sõjapealikutele anda vallutatud Liivimaal maatükke
koos talupoegadega, mis oligi vene juhtsõdijatele motivatsiooniks. Seda jõuti
isegi mäõnelpool Liivimaal teha.Röövsaaki koguti veel peale selle. Kahjuks ei loenda ajaloo-allikad
Liivi sõja ohvreid. Aga just meie aladel oli
tegemist tõelise massihävitustööga.

Mingu või aastasadu, olevikul võib ikka leiduda mingeid seoseid minevikuga.
Need lihtsalt kaevatakse kellegi huvides välja. Eelmise nädala Eesti Päevaleht
avaldas professor Dina Khapaeva loo, mille pealkirjaks on „Ivan Julm au
sisse, Putin monarhiks, venemaalased orjaks“.
Professor kirjutab: „Samal ajal kui suurem osa maailmast lammutab rõhujate
mälestisi, liigub Venemaa vastupidises suunas, püstitades keskaja
despootidele ausambaid. Mullu juulis väljendas president Vladimir Putin
austust türann Ivan Julmale ja märkis ekslikult, et tõenäoliselt ei tapnud ta
kunagi kedagi, ka mitte oma poega. Oktoobris avas Venemaa
kultuuriminister Vladimir Medinski Orjolis riigi esimese Ivan Julma
monumendi. Kuu aega hiljem tegi Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei
juht Vladimir Žirinovski ettepaneku nimetada Moskva Lenini prospekt
ümber Ivan Julma maanteeks (minu rõhutus – K.H.).

Ivan Julma kultuse juured ulatuvad Jossif Stalinini. 2000. aastate algusest
alates viljeleb seda Venemaa Euraasia Partei – poliitiline liikumine, mille
eesotsas on profašistlik müstik Aleksandr Dugin. Dugin peab Ivanit„autentse”
vene traditsiooni – autoritaarse monarhia – parimaks kehastuseks. Dugini
tulevikuideaali järgi tuleks taastada keskaegne ühiskonnakorraldus ja
impeerium ning anda kultuuri ja hariduse korraldamine üle õigeusu kirikule“.

Kalju Hook

Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X