AjaluguKohalik VõimToimetaja veergValla uudised

Toimetaja veerg: vallavalitsuse komplekteerimisest ja taas minevikust

Vallavalitsuse komplekteerimisest

Küllap pakub meie lehe lugejale jätkuvalt suuremat huvi see, kuidas uus vallavõim atra seab. Tegelikult seab ta alles hobuseid aiste vahele, sest nii mõnigi “tööhobune” on veel vallamaja rakendis puudu.

Eelmise nädala kokkuvõttena sai külastaja seisukohast kõige tähtsam isik paika – vallavalitsuse sekretäri ameti võttis vastu Triin Ojasoo. Mitme vallateenistujaga on kontraht koos, aga töölehakkamine võtab pisut aega. 22,jaanuaril asub vallavara spetsialistina tööle Palupera kauaaegne vallavanem Terje Korss. Nädal hiljem, 29.jaanuaril, võtab sotsiaalnõuniku töölaua taga istet Piret Hallast.

Komplekteerimata on veel spetsialistide töökohad ehituse, geoinfo, keskkonna, kultuuri, sotsiaaltöö ja taristu alal.
See, et töötajaskonna kokkusaamine võtab aega, pole sugugi laiduväärt. Järelikult aduvad potentsiaalsed kandidaadid selgelt, et haldustöö on ikka üks väga raske asi.
Teisalt aga ei otsi ka vallajuhid inimesi, kellega õnnestuks üheskoos tööd teha mõni pelk kuu. On ju ikka olnud selliseid, keda meelitab oreool ehk antud juhul koht vallakeskuse töölaua taga, vastutustunne oma tegevuse edukuse eest jääb aga tahaplaanile.

Elva Muuseumisõprade Klubil läks laupäeval hästi korda kohtumine Riigikogu liikme kindral Ants Laaneotsaga. Teemaks oli “Venemaa ja Lääs”. Linnaraaamatukogu kaminasaalis oli vaid mõni üksik vaba koht.
Püüame räägitut refereerida lähipäevil ka meie lehe lugeja jaoks.

Kirjutame taas minevikust.

Jaanuarikuu on ajalooliste sündmuste poolest väga rikas. See tähendab, et kirjutame neistki. Elame ju oma riigi 100.sünniaastal.

Homme, 16.jaanuaril tähistavad rannukad (kohale sõidavad ka vallajuhid) 99 aasta möödumist Rannu lahingust. Kokku tullakse Rannu kalmistule Vabadussõja monumendi juurde. Rannu vabastajaks punaste võimu alt oli Tartu vabatahtlike pataljon. Selle moodustas 1918. aasta detsembris Tartu Kaitseliit. Vabatahtlike etteotsa asuski Tartu Kaitseliidu ülem Karl Einbund (hilisem Kaarel Eenpalu).
1919. aasta 13. jaanuaril alustas pataljon pealetungi piki Võrtsjärve idakallast. 16. jaanuaril vallutati Rannu mõis, kus pataljon kandis ka esimesi inimkaotusi. Rannu lahingut on täpsemalt kirjeldatud Albert Kivikase romaanis „Nimed marmortahvlil” ja ka samanimelises Elmo Nüganeni mängufilmis.
Küllap peavad sel kuul 99 aastat tagasi iseseisvususlahingutes hukkunuid meeles ka rõngulased ja Puhja inimesed. Nendel on omad mälestusmärgid püsti pandud. Küllap ei unustata ka sõjameeste ühishauda Puhja kalmistul.

20.jaanuaril täitub 75 aastat Velikije Luki lahingutest, kus võitles ka 8.Eesti Laskurkorpus. Seal hukkus ja sinna on maetud üle 7000 eesti sõjamehe. Vene poolel rakendati jälle, nagu Mandžuurias ja Moskva allgi, nn. Žukovi taktikat, kus vastase sõjatehnikale pandi vastu elav sõdurite müür. Ühe osavõtnu sõnul hukkus lahingus vähemalt tema üksuses keskmiselt 250 meest päevas.

Andestagu lugeja selle kurva jutu autorile järgneva pisut kergemeelse teksti. Luki lahingu osaliselt sai hoopis küsitud, mida tähendasid punaväes Vorošilovi 100 grammi. Kui seda sai päevas ainult korra, polnud vist abi isegi käreda külma vastu, mis toona lahingupaigas valitses. Selle peale mees vastaski, et joojad loeti üle hommikul, kui neid oli 300, viin toodi aga kohale keskpäeval, kui sõdureid oli pärast järjekordset rünnakule ajamist tranšeesse tagasi jõudnud vaid 50. Luki piiramislahingud kestsid kolm kuud.

Lahingute alguse aastapäeva puhul korraldab Eesti Vabadusvõitluse muuseum Lagedil 20. jaanuaril algusega kell 12.00 m ä l e s t u s p ä e v a. Kutsutud on Eesti Laskurkorpuse veteranid, Velikije Lukis võidelnute ja langenute lähedased, Saksa ja Soome poolel võidelnud sõjaveteranid ning Eesti kaitseväelased. Austatakse kõikide 2. maailmasõjas langenud Eesti sõjameeste mälestust. Kuulatakse rindemeeste meenutusi, lauldakse koos Erich Kriegeri ja Juhan Kanguriga sõdurilaule, mängib EKV orkester Peeter Saani juhatusel, süüakse sõdurisuppi ja tehakse lõbusõitu tankiga T-34.

Meie kandi inimestel on põhjust langetada pea päev hiljem – 21.jaanuaril. Seda 21.jaanuaril 1919 Elvat ja selle piirkonda punastest vabastanud Eesti sõjameeste mälestuseks. 24.jaanuaril 99 aastat tagasi läksid nad juba siit Uderna, Kirepi, Rõngu, Puka ja Paju lahingutesse. Eesti väegrupi juhil Julius Kuperjanovil jäid toona Paju lahinguni elada vaid üksikud päevad.

Kalju Hook

Näita rohkem

Elva Elu

Panime lehele nimeks Elva Elu. Kunagise paberlehe auks, mis ilmus Elvas aastatel 1932-1937 ja ka 1960.aastate algul. Püüame selle sõnumitooja mälestust hoida tänapäeval aus ja väärikuses edasi.

Sarnased artiklid

Back to top button
Close
X